akirev
Verb (-rev Conjugation)

  1. to hit
  2. to blow
  3. to strike
PresentPastFutureSubjunctive
SingularDual/PluralSingularDual/PluralSingularDual/PluralSingularDual/Plural
First Person Femakiakijinkʰomakɔkikʰomakɔkjenakuiakijuinakimakimin
First Person Neutralakeakijenkʰomakɔkekʰomakɔkjenakoeakijoenakimakimen
First Person Mascakuakijunkʰomakɔkukʰomakɔkjunakiuakijiunakimakimun
Second Personakisiakisenkʰomakɔkisikʰomakɔkisenakisuiakisoenakisimakisimen
Third Personakəniakənisenkʰomakɔkənikʰomakɔkənisenakənuiakənisoenakənimakənimen

Infinitiveakirev
Past Participlekʰomake
Future Participlelatake
Gerunddinaki